Mis on IPO ja kuidas börsile minek toimib?

Mis on IPO?

IPO on aktsiate esmane avalik pakkumine, mille käigus ettevõtte aktsiaid pakutakse esimest korda avalikkusele. Lihtsalt öeldes läheb ettevõte börsile ja investoritel tekib võimalus saada selle aktsionäriks.

Kui mõtlete, kas eraisik saab IPO käigus aktsiaid osta, siis vastus sõltub konkreetse pakkumise tingimustest. Mõnes pakkumises saavad osaleda Eesti jaeinvestorid, mõni on suunatud ainult kindlate riikide investoritele või kutselistele investoritele. Osalemise tingimused, hind, märkimisperiood ja vajalik konto avaldatakse pakkumise dokumentides.

IPO-s osalemine tähendab aktsiate märkimist enne nende börsil kauplemise algust. Märkimiskorralduse esitamine ei tähenda veel, et saate soovitud koguse aktsiaid. Kui nõudlus ületab pakkumist, võib ettevõte või pakkumise korraldaja aktsiad investorite vahel jaotada pakkumise tingimustes kirjeldatud põhimõtete järgi.

Pärast börsil kauplemise algust saab aktsiaid osta järelturult maakleri kaudu. Sel juhul ei ole enam tegemist IPO märkimisega ning hinna määravad turul olevad ostu- ja müügikorraldused. Kui aktsiatesse investeerimine on teile uus, tasub enne pakkumise hindamist läbi lugeda ka juhend kuidas alustada investeerimisega ja ülevaade aktsiate ostmisest.

Täpsed etapid ja tähtajad on iga pakkumise puhul erinevad, kuid tavaliselt kulgeb börsile minek järgmise loogika järgi.

Kuidas IPO toimib?

IPO liigid ja pakkumise ülesehitus

IPO käigus võidakse emiteerida uusi aktsiaid, müüa olemasolevate aktsionäride aktsiaid või teha mõlemat korraga. Uute aktsiate emiteerimisel laekub raha üldjuhul ettevõttele ning seniste omanike osalus ettevõttes väheneb protsentuaalselt. Olemasolevate aktsiate müügil laekub müügitulu senistele omanikele, mitte ettevõttele.

See vahe on investori jaoks oluline. Kui eesmärk on rahastada uusi projekte, tuleb hinnata, kuidas ettevõte kaasatud kapitali kasutada kavatseb. Kui põhirõhk on seniste omanike väljumisel, tasub uurida, kui suure osaluse nad müüvad ja kas nad jäävad pärast pakkumist ettevõttega seotuks.

Pakkumishind võib olla ette kindlaks määratud. Teise võimalusena võib ettevõte avaldada hinnavahemiku ning koguda investorite nõudluse kohta korraldusi. Seda protsessi nimetatakse sageli nõudluse kogumiseks. Lõpliku hinna kujunemist ei tohiks siiski oletada üldise turupraktika järgi, sest siduvad reeglid on alati konkreetse pakkumise dokumentides.

Praktiline näide: Liveni 2026. aasta pakkumine

Liveni 2026. aasta avalik pakkumine näitab, miks tuleb märkimist, jaotamist, arveldamist ja kauplemise algust käsitleda eraldi etappidena. Pakkumises osalemiseks oli investoril vaja sobivat väärtpaberikontot ning korraldus tuli esitada kontohalduri või Nasdaq Tallinna liikme kaudu. Korraldusele vastav summa blokeeriti kuni arvelduse või raha vabastamiseni.

Ettevõtte 8. mai 2026 tulemuste kohaselt rahuldati kõik märkimiskorraldused, sest nõudlus moodustas 57% algselt pakutud aktsiatest. See ei tähenda, et IPO korral saab investor alati kogu soovitud koguse. Suurema nõudlusega pakkumises võib jaotamine anda investorile vaid osa märgitud aktsiatest.

Näide illustreerib ka seda, miks IPO ajakava tasub kalendrisse märkida. Märkimise lõpp, tulemuste avaldamine, arveldamine ja esimene kauplemispäev võivad olla eri kuupäevadel. Eestis kavandatavaid ja käimasolevaid pakkumisi saab jälgida IPO kalendrist.

Kuidas Eestis IPO-l osaleda?

Eestis toimub osalemine konkreetse pakkumise teates nimetatud panga, maakleri või kontohalduri kaudu. Alustuseks kontrollige, kas jaeinvestorid võivad pakkumises osaleda, millistes riikides pakkumine toimub ning millist väärtpaberi- või maaklerikontot vajatakse. Tavaline maaklerikonto ei anna automaatselt juurdepääsu kõigile IPO-dele.

Seejärel lugege prospekti või teabedokumenti, mitte ainult reklaami või lühikest müügiteksti. Vaadake üle ettevõtte majandusnäitajad, pakkumise eesmärk, uute ja olemasolevate aktsiate osakaal, peamised riskid, hinna põhjendus ning omanike võimalikud müügipiirangud. Võrrelge hinnangut võimaluse korral teiste sama valdkonna ettevõtetega.

Nasdaq Baltic ühendab Tallinna, Riia ja Vilniuse turge. Balti põhinimekiri ja lisanimekiri kuuluvad Euroopa Liidu reguleeritud turu alla. First North on mitmepoolne kauplemissüsteem ehk MTF ning selle õiguslik staatus ja nõuded erinevad reguleeritud turust. Turunimekirja tasub pakkumise dokumentidest täpselt kontrollida.

Kohaliku turu tausta aitab mõista Balti börsi ülevaade ning ettevõtete võrdlemiseks saab vaadata Balti aktsiate ülevaadet. Kui pakkumisele pääseb ligi eri teenusepakkujate kaudu, võrrelge ka teenustasusid ja väärtpaberite hoidmise tingimusi. Abiks võib olla ülevaade Eesti investeerimisplatvormidest, kuid kontrollige konkreetse IPO kättesaadavust alati teenusepakkujalt.

IPO ja maksud Eestis

Eesti residendist eraisiku väärtpaberitulu maksustamine sõltub sellest, kas investeeringut arvestatakse tavasüsteemis või investeerimiskonto süsteemis. Maksukäsitlus tasub otsustada enne aktsiate ostmist, sest tavasüsteemis soetatud väärtpabereid ei saa hiljem lihtsalt investeerimiskonto süsteemi üle viia.

Tavasüsteemis deklareeritakse väärtpaberite müük ja vahetamine tuludeklaratsioonis. Eestis registreeritud väärtpaberite tehingud kajastatakse üldjuhul tabelis 6.1 ja välismaiste väärtpaberite tehingud tabelis 8.2. Maksustatav kasu arvutatakse müügihinna ja soetamismaksumuse vahena ning dokumenteeritud otsesed tehingukulud võib tingimuste täitmisel maha arvata. Soetamismaksumuse arvestamisel tuleb FIFO meetodit või kaalutud keskmist kasutada järjepidevalt.

2026. aastal on füüsilise isiku tulumaksumäär 22%. Maksumäär võib tulevikus muutuda, seega tuleb deklaratsiooni koostamisel kontrollida kehtivat määra Maksu- ja Tolliameti veebilehelt.

Investeerimiskonto süsteemis deklareeritakse kontole tehtud sissemaksed ja kontolt võetud väljamaksed tabelis 6.5. Tulumaksukohustus lükkub edasi seni, kuni väljamaksed ei ületa varasemate deklareeritud sissemaksete jääki. Väärtpaberid tuleb osta nõuetekohaselt deklareeritud investeerimiskontol oleva raha eest ning kõik tehinguahela kontod peavad vastama süsteemi tingimustele.

Alates 1. jaanuarist 2024 võib nõuetele vastav investeerimiskonto teatud tingimustel asuda ka Euroopa Majanduspiirkonnas tegevusloa saanud investeerimisühingu, makseasutuse või e-raha asutuse juures. See ei tähenda, et iga välismaine maaklerikonto sobib automaatselt investeerimiskontoks. Täpsemat süsteemi kirjeldust vaadake investeerimiskonto juhendist ning isikliku olukorra puhul kontrollige tingimusi Maksu- ja Tolliametilt.