Kuidas alustada investeerimisega: samm-sammult juhend

Kuidas alustada investeerimisega, kui kontol pole suuri summasid ja peas keerleb korraga sada küsimust? Tegelikult ei alga investeerimine suure ostuga. See algab sellest, et paned oma rahaasjad korda, valid endale sobiva konto ja teed esimese väikese, teadliku ostu.

Investeerimine algajale ei pea tähendama keerulisi graafikuid ega iga päev uudiste jälgimist. Kui otsid vastust küsimusele, kuidas alustada investeerimist, siis alusta palju lihtsamalt: eesmärk, rahavaru, konto, esimene investeering ja rahulik kord kuus ülevaatus.

Sa ei pea olema börsihai ega lugema igal hommikul majandusuudiseid kohvitassi kõrvale. Alguses piisab sellest, kui mõistad, miks sa investeerid, kui pikaks ajaks sa raha kõrvale paned ja kui palju kõikumist su närvid välja kannatavad.

Selles juhendis käime kogu teekonna rahulikult läbi: investeerimisega alustamine, konto avamine, sissemakse, esimene ost, jälgimine, maksud ja tüüpilised vead, mis algajal võivad raha ära süüa enne, kui investeerimisharjumus üldse tekkida jõuab.

Eeldused enne alustamist

Enne esimese ostunupu vajutamist tee ära igav, aga hädavajalik kodutöö. Just see eristab investeerimist lotopileti ostmisest.

Minuraha soovitab enne investeerimisega alustamist läbi mõelda eesmärgi, investeeringu kestuse, riskitaluvuse, oodatava tootluse ja selle, kas soovid tegutseda ise või kasutada professionaalide abi. See kõlab kuivalt, aga praktikas tähendab see väga lihtsat küsimust: kas see raha peab olema sul kolme kuu pärast alles või võib see kõikuda mitu aastat?

Kui raha on vaja lähiajal korteri sissemakseks, auto remondiks või lapse kuludeks, ei sobi see aktsiate või fondide ostmiseks. Kui siht on 10 või 20 aasta kaugusel, on sul aega turu langused üle elada.

Kui eeldused on täidetud, hoia asi lihtsana. Algaja suurim vaenlane pole liiga väike summa, vaid soov teha korraga liiga palju.

Mida esimese ostuna kaaluda?

Kui sa alles alustad, ära küsi kõigepealt, mis aktsia homme tõuseb. Küsi, milline investeering aitab sul harjumust luua ja samal ajal öösel magada.

III sammas sobib hästi siis, kui sul on Eestis maksustatav tulu ja tahad kasutada maksusoodustust. See ei ole lihtsalt tasuta raha, sest väljamaksetel on omad reeglid, kuid alustamiseks on see paljudele eestlastele loogiline koht.

Laiapõhjaline ETF või indeksfond sobib siis, kui tahad hajutada raha sadade või tuhandete ettevõtete vahel. Loe lisaks, mis on ETF ja kuidas indeksfondid töötavad.

Balti aktsiad võivad tunduda kodused, sest ettevõtted on tuttavad. Siin on aga risk, et portfell jääb liiga väikeseks ja liiga Eesti-keskseks.

Hoius ei ole sama asi mis investeerimine aktsiaturul, kuid see võib olla hea koht rahale, mida vajad lähiajal või mille puhul sa ei taha väärtuse kõikumist.

Levinud vead ja kuidas neid vältida

Kõige tavalisem viga on oodata ideaalset hetke. Inimene loeb aasta aega foorumeid, võrdleb platvorme, vaatab graafikuid ja lõpuks ei tee ühtegi ostu. Õppimine on vajalik, aga õppimine ilma teota muutub kiiresti mugavaks venitamiseks.

Teine viga on vastupidine: tormad sisse, sest keegi lubab kiiret rikkust. Kui tootlus kõlab liiga hea, liiga kindel ja liiga kiire, hoia eemale. Finantsinspektsiooni hoiatusteated on olemas põhjusega. Eestis on nähtud piisavalt skeeme, kus inimene arvab, et teeb investeeringu, aga tegelikult saadab raha tegevusloata kelmile.

Kolmas viga on kulude alahindamine. Kui ostad iga kuu 25 € eest väärtpabereid ja maksad iga ostu eest mitu eurot tasu, läheb suur osa rahast kohe kuludeks. Väikeste summade puhul otsi lahendust, kus regulaarne ostmine ei muutu tasude pärast mõttetuks.

Neljas viga on maksude unustamine. Investeerimiskonto võib olla väga kasulik, aga ainult siis, kui kasutad seda korrektselt. Kui segad samal kontol igapäevased kulud, palga, kaardimaksed ja väärtpaberitehingud, muutub deklareerimine hiljem parajaks pusaks.

Regulatsioon Eestis

Eestis jälgib finantsturgu Finantsinspektsioon. Enne uue platvormi kasutamist kontrolli, kas teenusepakkujal on tegevusluba või kas Finantsinspektsioon on selle kohta hoiatuse avaldanud. See ei tee investeeringut riskivabaks, aga aitab vältida kõige lihtsamaid pettusi.

MiFID II reeglite mõte on tugevdada investorikaitset. Finantsinspektsioon selgitab, et investeerimisteenuse pakkujatel on suurem hoolsuskohustus, sealhulgas tuleb paremini mõista väärtpabereid ja nendega seotud riske ning hinnata toodete sobivust sihtrühmale. Praktikas näed seda küsimustikes, riskiprofiili hindamises ja hoiatustes, mis võivad konto avamisel tüütud tunduda, aga on olemas põhjusega.

Tagatisfond ei kaitse sind turulanguse eest. Kui ostad aktsia ja selle hind langeb, on see sinu investeerimisrisk. Investorikaitse osafond võib teatud tingimustel hüvitada kuni 20 000 € juhul, kui investeerimisasutus ei suuda kliendile talle kuuluvaid varasid tagastada. See on hoopis teine asi kui garantii, et investeering teenib kasumit.

ESMA ja Eesti Pank on kasulikud taustaks siis, kui tahad mõista Euroopa turureegleid ja majanduskeskkonda, aga esimese sammu jaoks piisab täiesti sellest, kui valid järelevalve all oleva teenusepakkuja, loed tasud läbi ja ei investeeri toodetesse, mille toimimist sa ei oska oma sõnadega seletada.