Eraisiku pankrot: kellele ja millal on pankrot hea lahendus?

Mida tähendab eraisiku pankrot?

Eraisiku pankrot (ehk füüsilise isiku pankrot) tähendab olukorda, kus kohus tunnistab võlgniku maksejõuetuks.

Maksejõuetus tähendab seda, et kohtu hinnangul ei ole isik võimeline oma võlgnevusi tasuma ning on tõenäoline, et selline olukord ei ole ajutine ega lahene lähitulevikus.

Paljud inimesed, kes on kiirlaenudega hätta sattunud, arvavad, et eraisiku pankrot võib olla hea lahendus nende murele.

Alates 1. juulist 2022 kehtib Eestis Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS), mis lihtsustas kogu pankrotimenetlust oluliselt. Uue seaduse järgi saab esitada ühe ühtse avalduse, millega käivituvad korraga nii pankrotimenetlus, kohustustest vabastamine kui ka võlgade ümberkujundamine.

Pankrotiavalduse võib esitada nii isik ise enda eest, kuid selle võib esitada ka võlausaldaja (nt laenufirma), kes soovib võlgnevuse kätte saada.

Kellele sobib eraisiku pankrot?

Eraisiku pankrot ei ole päris nii lilleline nagu võid ette kujutada.

Pankrotimenetlus ei ole viis võlgnevuste eest põgenemiseks ning enamasti ei saa nö keskmine kiirlaenuvõlgnik pankroti peale üldse mõelda.

Elu ei käi nii, et võid võtta mitmeid laenukohustusi, ei suuda neid ära maksta ning võid lihtsalt esitada pankrotiavalduse, et "vabaneda" kohustustest. Reaalsuses on pankrotimenetlus tunduvalt keerulisem ja spetsiifilisem ning ei sobi kohe kindlasti iga võlaprobleemi korral.

Isegi, kui eraisiku pankrot välja kuulutatakse, ei tähenda see, et oled automaatselt kõigest vaba ning ei pea enam kunagi kohustustele mõtlema.

Selgitame allpool täpsemalt, mis eraisiku pankroti väljakuulutamise järgselt tegelikult toimuma hakkab.

Inimene, kes on täiesti teovõimeline, st võimeline tööl käima, teenima raha ja on piisavalt võimekas, et oma elujärge tegelikult edendada, ei pruugi pankrotti saavutada, sest kohus võib lihtsalt otsustada: see isik ei ole maksejõuetu, vähemalt mitte pikas perspektiivis.

Rõhutame veel kord: eraisiku pankrot ei ole viis, kuidas võlgnevustest kõrvale hiilida.

Eraisiku pankroti tagajärjed

Enne, kui selgitame, kuidas pankrotimenetlus välja näeb, on oluline selgeks teha, milline oleks teoreetiliselt sinu elu siis, kui oled pankroti ette võtnud.

Ei tasu arvata, et pankrotiavalduse järgselt kuulutab kohus sind maksejõuetuks ning voila - võlad pole enam sinu mure.

Pankroti korral:

Pankroti väljakuulutamisel peatuvad küll viivised ja intressid, kuid see ei tähenda, et võlgnikul pole enam ühtegi kohustust.

Nimelt, sa oled kohustatud tegelema tulutoova tegevusega või sellist tegevust otsima. Teisisõnu, sa pead käima tööl ja teenima tulu.

Muuhulgas oled sa kohustatud ka pingutama: kohus võib leida, et "mõistlik tulutoov tegevus" ei ole lihtsalt jääda suvalisele töökohale miinimumpalga peale, kui sinu võimekus on piisav selleks, et teha tööd kõrgema töötasu eest.

Samas aga tuleb menetluse kestel igal juhul vastu võtta mistahes töö, mis garanteerib, et saad võimaliku suurima sissetuleku.

Kaua kestab eraisiku pankrot?

FIMS-i järgi on kohustustest vabastamise menetluse kestus vähemalt 1 aasta ja kuni 4 aastat pankroti väljakuulutamisest. Praktikas on tüpiline kestus 3 aastat.

Kui kohus leiab, et võlgnik ei ole piisavalt koostööaldis, võib menetlust pikendada kuni 4 aastani. Kohustustest vabastamine on kohtu kaalutlusõigus ning seda saab taotleda üks kord 10 aasta jooksul.

Eraisiku pankroti lõpetamine toimub siis, kui kohus otsustab võlgniku kohustustest vabastada. Selleks peab võlgnik olema täitnud kõiki menetluse tingimusi kohusetundlikult.

See kõik võib kõlada keeruliselt, kuid lihtsustatult saab öelda ühte: võlgnik on kohustatud käima tööl ja teenima tulu.

Pankrotimenetlus ei tähenda seda, et saad võlgadest vabaks ning võid kodus lulli lüüa, kui sul on tegelikult igasugune võimekus käia tööl ning oma elu parandada.

Kogu olukorra eesmärk on üks: võlgnik käib tööl ja teenib raha, et tasapisi võlgnevusi vähendada ja need pikas perspektiivis ära tasuda.

See ei pruugi tunduda suure asjana, kui pead niigi juba tasuma võlgnevusi, kuid tegelikult on sellel üks oluline konks: kui sul on kohtulik kompromiss sõlmitud võlgnevuste tasumiseks, ei saa võlausaldajad hakata summasid muul moel sisse nõudma ning samuti ei kasva viivised.

Seepärast võibki eraisiku pankroti väljakuulutamine olla kasulik lahendus, sest see võib mõnes mõttes aidata võlgnevusi stabiilsemalt tasuda.

Pankrotivara

Kui eraisiku pankrot kuulutatakse välja, muutub sinu kui võlgniku vara pankrotivaraks.

See tähendab, et sa kaotad oma õigused selle vara suhtes ning see vara müüakse maha selleks, et katta saadud rahasumma eest sinu võlgnevused.

Eraisiku pankrot ilma varata võib tähendada seda, et menetlus lõpetatakse raugemisega, juhul, kui võlgnikul pole piisavalt varasid selleks, et katta menetluskulud.

Esmajärgus vaadeldaksegi seda, kas pankrotivarast piisaks pankrotimenetluse kulude katmiseks. Kui see ei ole võimalik, lõppeb menetlus raugemisega.

Kui võlgnikul on aga mingil määral vara, siis läheb see kasutusse selleks, et hakata võlgnevusi katma. Näiteks, kui võlgniku nimel on maja, pannakse see müüki ning müügitulu arvelt kaetakse kohustusi.

Millal võib võlausaldaja esitada pankrotiavalduse sinu vastu?

Nagu mainitud, siis pankrotiavalduse saab esitada kas võlgnik ise (ehk sina ise) või võlausaldaja, kes tahab oma raha kätte saada. Võlausaldaja võib leida, et kui võlga pole olnud võimalik muul viisil kätte saada, on pankrotimenetlus parim viis oma raha kättesaamiseks.

Pankrotiavalduse esitamisel peab võlausaldaja (näiteks laenufirma) tõestama, et olemas on nõue võlgniku vastu ning võlgnik on maksejõuetu. Sealhulgas tuginetakse ühele järgnevatest punktidest:

Mitu võlausaldajat võib teha pankrotiavalduse ühe inimese vastu, kuid sellisel juhul koondatakse need kokku üheks pankrotimenetluseks.

Kuidas taotleda eraisiku pankrotti?

Eraisiku pankroti taotlemiseks tuleb esitada maakohtule pankrotiavaldus.

Alates 2022. aastast kehtiva FIMS-i järgi saab esitada ühe ühtse avalduse, mis käivitab korraga pankrotimenetluse, kohustustest vabastamise ja vajadusel ka võlgade ümberkujundamise. Enam ei ole vaja eraldi avaldusi esitada.

Avalduses tuleb tõestada oma maksejõuetust, selgitades selle põhjuseid, oma rahalist seisukorda ja võlgnevuste nimekirja. Lisaks tuleb märkida kõik endale kuuluvad varad ning tasuda riigilõiv avalduse esitamiseks. Riigilõiv pankrotiavalduse esitamiseks on 10 eurot.

Pankrotiavalduse ülesehitus:

Seejärel vaadatakse avaldus üle ja otsustatakse, kas võtta see menetlusse.

Vastavalt seadusele ei võeta avaldus menetlusse, kui ei ole suudetud tõestada maksevõimetust või ei ole selgunud, et võlausaldajal on nõue võlgniku vastu.

Kui avaldus võetakse menetlusse, määratakse usaldusisik (varasema süsteemi järgi ajutine haldur).

Mida teeb usaldusisik?

FIMS-i järgi asendas usaldusisik varasemad eraldi rollid (ajutine haldur, saneerimisjuht, nõustaja). Usaldusisik haldab kogu menetlust algusest lõpuni.

Usaldusisiku peamine ülesanne on selgitada välja võlgniku vara ning teha kindlaks, kas see katab pankrotimenetluse kulud.

Juhul, kui varasid ei ole piisavalt palju, et katta menetluse kulud, lõppeb menetlus raugemisega ehk menetlus lõpetatakse varade puudumise tõttu.

Usaldusisik on sisuliselt võlgniku esindaja ning tal on õigus saada võlgnikult vajalikke dokumente vara ja kohustuste kohta ning isegi viibida võlgniku eluruumides.

Pankrotimenetluse juures tuleb ka meeles pidada, et juhul, kui varadest ei piisa ning menetlus lõppeb raugemisega, peab võlgnik tasuma usaldusisiku tasu.

Pankroti väljakuulutamine

Kui kohus leiab, et võlgnik on maksevõimetu, kuulutatakse välja pankrot. Sellega algab pankrotimenetlus ning samal ajal käivitub ka kohustustest vabastamise menetlus.

Pankrotiteade avaldatakse Ametlikes Teadaannetes.

Pankrot võidakse jätta välja kuulutamata ning avaldus võib lõppeda raugemisega, kui menetluskulusid pole võimalik katta (või ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda).

See tähendab, et isegi, kui sa oled maksejõuetu, ei kuulutata pankrotti välja, sest sul pole piisavalt vara menetluskulude katteks.

Samuti võidakse menetlus lõpetada olenemata maksejõuetusest juhul, kui võlgniku vara põhisisu koosneb tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu (ning nende nõuete rahuldamine pole oluliselt tõenäoline).

Eraisiku pankroti alternatiivid

Pea meeles, et eraisiku pankrot ei ole viis põgeneda oma võlgade eest.

See ei ole otsus, mida võtta kergekäeliselt või mida kohelda kui suvalist kohtuprotsessi, millega pesta oma maine puhtaks. Esmajärjekorras pead siiski oma võlgadega tegelema ning otsima iga võimalust probleemi lahendamiseks.

Võlaprobleemide küüsis olles võid kaotada ratsionaalse mõtlemise ning arvata, et eraisiku pankrot on ainus lahendus, isegi, kui sul on tegelikult mitmeid väljapääse.

Siin on mõned näpunäited alternatiividest, mida tasub kaaluda enne pankrotiavalduse tegemist.

Igal juhul ei tasuks oma mures üksi olla. Otsi lähedastelt abi. Jagatud mure on pool muret, seega enne rutaka otsuse tegemist kaalu kõikvõimalikke muid variante, sest eraisiku pankroti väljakuulutamine peaks olema lahenduste nimekirjas viimane.

Uuri ka säästunippe